Endine Tiigrihüppe Sihtasutus, nüüd HITSA Innovatsioonikeskus.
Alates detsembrist 2009 on Kuusalu Keskkool Tiigrihüppe koolituskeskus. Kokku on Eestis 37 maakondlikku koolituskeskust. Õpetajate täiendkoolitus on TH Sihtasutuse prioriteetne tegevusvaldkond.
Põhiosa Tiigrihüppe Sihtasutuse üldharidusele suunatud koolitusest moodustab Euroopa Sotsiaalfondi Programm „Õppiv Tiiger 2008-2013“. Õppiv Tiiger 2008-2013 on suunatud üld- ja kutsehariduse õpetajatele, koolide infojuhtide ja haridustehnoloogidele, õppealajuhatajatele ja koolijuhtidele ning koolitajatele.
Õpetajatele pakutakse programmi raames erinevaid täiendkoolituskursuseid: põhikursust DigiTiiger
ja mitmeid lisakursuseid. Kursused on õpetajatele tasuta.
Tiigrihüppe idee alguseks võib pidada 1996. aastat, mil tollane Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Toomas Hendrik Ilves ja haridusminister Jaak Aaviksoo algatasid mõttevahetuse, mille kohaselt uus info- ja sidetehnoloogia ei muuda üksnes elukorraldust, vaid ka kogu haridusparadigmat. Sümboliseerimaks kavandatavaid radikaalseid muutusi ja tehnoloogilist hüpet Eestis, sai programm Aasia majandushiidude eeskujul nimeks Tiigrihüpe. Peagi formeerusid programmi põhipunktid, sealhulgas ka Vabariigi Presidendi osalus programmi patroonina. 21. veebruaril 1996. aastal kuulutas president Lennart Meri pöördumisega riigitelevisioonis Tiigrihüppe projekti ametlikult avatuks. Programmi reaalne tegevus käivitus 1997. aastal, mil riigieelarvest eraldatud 35,5 miljoni krooniga alustas tööd Tiigrihüppe Sihtasutus.
Põhiosa Tiigrihüppe Sihtasutuse üldharidusele suunatud koolitusest moodustab Euroopa Sotsiaalfondi Programm „Õppiv Tiiger 2008-2013“. Õppiv Tiiger 2008-2013 on suunatud üld- ja kutsehariduse õpetajatele, koolide infojuhtide ja haridustehnoloogidele, õppealajuhatajatele ja koolijuhtidele ning koolitajatele.
Õpetajatele pakutakse programmi raames erinevaid täiendkoolituskursuseid: põhikursust DigiTiiger
ja mitmeid lisakursuseid. Kursused on õpetajatele tasuta.
Tiigrihüppe idee alguseks võib pidada 1996. aastat, mil tollane Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Toomas Hendrik Ilves ja haridusminister Jaak Aaviksoo algatasid mõttevahetuse, mille kohaselt uus info- ja sidetehnoloogia ei muuda üksnes elukorraldust, vaid ka kogu haridusparadigmat. Sümboliseerimaks kavandatavaid radikaalseid muutusi ja tehnoloogilist hüpet Eestis, sai programm Aasia majandushiidude eeskujul nimeks Tiigrihüpe. Peagi formeerusid programmi põhipunktid, sealhulgas ka Vabariigi Presidendi osalus programmi patroonina. 21. veebruaril 1996. aastal kuulutas president Lennart Meri pöördumisega riigitelevisioonis Tiigrihüppe projekti ametlikult avatuks. Programmi reaalne tegevus käivitus 1997. aastal, mil riigieelarvest eraldatud 35,5 miljoni krooniga alustas tööd Tiigrihüppe Sihtasutus.